Vise PM Husu Centro Chega!I.P Kontinua Loke Diskusaun Ba Asuntu Rekonsiliasaun

72

Díli – (05 Juñu 2025), Centro Nacional Chega!I.P organiza seminariu nasionál ko’alia kona-ba rekonsiliasaun konflitu polítika interna ho tema “Dalan ba Hakotu Siklu Odiu no Vingansa Jerasionál”, ne’ebé realiza iha Salaun Konferensia Centro Chega!I.P, Antigo Comarca Balide.

Objetivu husi seminariu ne’e mak, nu’udar espasu ba diskusaun kona-ba asuntu rekonsilisaun ne’ebé foku ba konflitu interna entre Timoroan. Atu promove prosesu no materializa rekomendasaun Comissão de Acolhimento, Verdade e Reconciliação (CAVR)-Chega! No Comissão da Verdade e Amizade (CVA)-Per Memoriam Ad Spem (PMAS) relasiona ho asuntu rekonsiliasaun nian. Atu buka mekanismu alternativa sira kona-ba prosesu rekonsiliasaun ne’ebé mak dura no justu. Atu hasa’e ema nia konsiénsia kona-ba importansia husi rekonsiliasaun ba dezenvolvimentu nasionál.

Seminariu ne’e ho oradór sira hanesan, Jacinto Alves, Prezidenti ASSEPPOL ko’alia kona-ba “Memória husi konflitu politika interna no nia impaktu. Rev. Dr. Julio Crispin Belo, Jurista ko’alia kona-ba “Prespetiva legál-kultura ba Rekonsiliasaun”. Joaquim Russuo Fonseca, Porta-Voz, GT-PRT, Centro Chega! ko’alia kona-ba “Prosesu no Mekanismu Rekonsiliasaun Timoroan”.

Iha abertura seminariu ne’e, Vise Primeiru Ministru e Ministru Koordenador Assuntu Dezenvolvimentu Rural (VPM-MKADR), Mariano Assanami Sabino Lopes destaka pontus importante kona-ba rekonsiliasaun Timoroan atu halakon odiu no vingansa. No mos husu Centro Chega!I.P atu  kontinua loke nafatin diskusaun ba publiku atu bele hetan modelu rekonsiliasaun ida ne’ebé di’ak.

“Parabens ba ita hotu, kontinua deskute halo klean liu tan, idak-idak tenke ho diferensia ideia para ita buka dalan ida ke di’ak liu para bele sai modelu, atu bele rezolve konflitu internal”, dehan VPM iha diskursu abertura seminariu nasionál ne’ebé realiza iha Edifisiu Chega!.

VPM fo hanoin fali katak, ita konflitu pasadu lamai de’it husi 1975, ita nia konflitu ne’e mai kedan bainhira Portugues okupa ita nia rai, divide ita, balun liuran, balun moradór, balun asulear, balun povu. Depois Partidu harii mai kedas ho klase ida ne’e. Intensaun harii partidu ne’e di’ak, maibé utilizasaun ho diverjensia no diferente ne’ebé mak iha tama hotu ba iha konflitu pesoal, konflitu hirarkia ne’ebé mak antigamente iha i depois mai iha partidu hodi hamosu konflitu.

Konflitu entre partidu politiku sira larezolve to’o invazaun Indonézia mosu no Indonézia tama devide tan ita, aat liu tan mak soran maun ho alin. Ho problema hirak ne’e, Centro Chega!I.P tenke kontinua loke diskusaun ba públiku liu husi seminariu sira atu bele hetan modelu rekonsiliasaun ida di’ak ba ema hotu, tanba rekonsiliasaun nu’udar dalan ida garante paz.

Komponente konstrusaun ba paz nu’udar komponente importante estadu no nasaun nian. Elementu importante husi paz mak laiha odiu no vingansa hodi hatudu katak ita liberta ona ita nia-an. Se ita liberta ona ita nia-an, mak ita kria ona paz tanba paz mai husi fuan, lamai husi politiku sira, lamai husi ezijénsia, lamai husi kondisaun ne’ebé mak ita kria. Ita nia terus no susar hotu ninia rezulta ba ita mak ukun rasik-an.

Pasadu sempre kesi ita, hodi hanoin ba futuru, tanba ne’e mak, rekoñesimentu pasadu, lia loos iha pasadu, hatur atu sai vagajen ida i sai mos hanesan referensia ida ba servidór hotu-hotu, partidu politiku no lideransa sira.

Konflitu entre nasaun dalaruma fasil tanba ema dook ona husi ita, maibé konflitu internal entre ita ho ita ne’e mak presiza buka atu rezolve tanba agora ita moris hamutuk iha uma lisan ida, partidu ida, ita atu rai odiu no vingansa ba malu ne’e susar tanba konsekuénsia funu ba ukun rasik-an.

Susar, terus, mate no lakon tenke sai fali adubu ida ou vitamina ida ba konstrusaun karakter para joven sira haree sakrifisiu ne’ebé mak iha, terus no susar ne’ebé mak iha, nia parte husi vitamina povu adubu ba nasionalista foun para atu servi.

Media Chega!.

 




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

X