Festivál Kultura Rezisténsia Populár Hamosu Indústria Kreatividade ba Dezenvolve Patrimoniu Artístika

699

Dili – (08 Dezembru 2023), Centro Nacional Chega!I.P servisu ho Asosiasaun Venu organiza ona Festivál Kultura Rezisténsia Populár (FKRP) durante loron 4 hahú husi 07-10 Dezembru 2023, iha Dili, ho tema “Funu, Memória no Trauma ba  Esperansa”.

Atividade Festivál ne’e hetan apresiasaun pozitiva husi Vise Ministru Asuntu Parlamentár (VMAP), Aderito Hugo da Costa, tanba tuir nia, liu husi Festivál Kultura Rezisténsia Populár sei hamosu Indústria kreatividade hodi dezenvolve patrimoniu artístika iha Timor-Leste.

Vise Ministru argumenta, Festivál ne’e nu’udar aprosimasaun kulturál ida liuhusi aprezenta memória koletiva ho meiu kreativu iha forma artistika oin-oin, no sai nu’udar espasu refletivu no didátika ida ba harii dame no rekonsiliasaun.

Atividade ne’e mai ho palku tolu mak hanesan, palku memória, palku fitar no palku esperansa. Palku tolu ne’e hamosu kreatividade artistika oin-oin ne’ebé demonstra liuhusi “pinta, instalasaun ka projesaun, eskultura, teatru, poezia, monólogu, múzika esperimentál, ka kombinasaun entre forma artístika oin-oin hodi kria arte performativa.

Ho atividade hirak ne’e, Vise Ministru enkoraja Centro Nacional Chega!I.P ho parseiru sira atu kontinua realiza Festivál ne’e, tanba Festivál ne’e nu’udar parte ida ba dezenvolve patrimoniu artistiku Timorense no halo promosaun Timor-Leste ba defeza direitus umanus.

“Importansia ba patrimonia artistiku Timorense no promosaun ita nia pais, defeza ba direitus umanus. Kreatividade ne’e, hamosu oportunidade foun, hau dehan katak Indústria kreatividade “creative industries, dehan Vise Ministru iha diskursu lansamentu livru ho Titúlu “Muzika Populár no Rezisténsia iha Períodu Okupasaun 1980-1999”, iha Jardin 5 de Maiu.

Vise Ministru haktuir, lansamentu livru ho titulu “Muzika Populár no Rezisténsia iha Períodu Okupasaun 1980-1999”, ida ne’e hola parte ba kontribuisaun ba dezenvolvimentu, tanba iha faze ukun rasik-an presiza nafatin ema hotu nia kontribuisaun atu lori Timor-Leste ba oin. Múzika rezisténsia ne’ebé uluk kanta iha tempu funu tenke transforma mai iha tempu ukun rasik-an.

“Espresaun ne’ebé hato’o husi autór múzika sira iha tempu rezisténsia nian, tenke transforma ba Timor-Leste ida ukun-an, múzika ne’ebé kritiku bele kontinua hamosu kontrolu sosiál, kontrolu ne’ebé konstrutivu, kreativu no responsabilidade”, nia afirma.

Ho lansamentu ne’e, livru hanesan kilat ida atu konkista ita nia mehi ba moris di’ak tanba, husi livru ne’e hanesan loke odamatan ba órizonte foun atu ema hotu iha mundu koñese realidade foun. Husi livru ne’e mos oferese ba posibilidade atu hamosu pensadór krítiku ho responsavel ba distinu pais ne’e nian.

“Depois de 1999 referendu, ita restaura independensia múzika sira ho karakter kontrolu sosiál ne’e lakon, mosu mak múzika romantis, ne’ebé halerik entre mane ida ba ninia doben ou feto ida ba nia doben, ida ne’e mak dezenvolve makaas loos. Atu kontinua mensajen ida ba joven kreativu Indústria, atu kontinua dezenvolve hanoin kritiku sira atraves múzika iha Timor ida ohin loron hanesan estadu soberanu”, Vise Ministru enkoraja.

Vise Ministru fo hanoin, iha tempu ukun rasik-an, artista sira tenke kria múzika ne’ebé halo kritika sosial konstrutivu, labele halo múzika romantika mak barak, maibé tenke halo múzika ida kritika hodi halo koresaun ba aktu orgaun estadu sira nian, ajente estadu sira nian ba ninia atendementu publik ne’ebé ladi’ak.

(Media CNC)




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Alert: Chega! Area Protejidu!
X