Disability Rights are Human Rights

Estadu Emerzensia: Oinsa Garante Informasaun ba Ema Difisiente Sira?

588

Iha loron 26 Marsu 2020, Prezidenti Republika Dekreta ona Estadu Emerzensia ho Dekretu Prezidenti Republika Nu: 29/2020. Iha loron 28 Marsu 2020, Governu liu hosi Dekretu Governu Nu: 3/ 2020,  aprova no publika Medida Sira Ezekusaun  Deklarasaun Estadu Emerzensia nian.

Hahu kedas iha fulan kotuk, entidade publik, sosiedade sivil no ajensia internasionais sira iha Timor-Leste hahu alerta konaba risku no perigu ne’ebe mak Pesti Virus Korona (COVID19) sei fo ba ema liu hosi meius komunikasaun oi-oin, hanesan liu hosi media sosial, jornal sira, radio no televizaun sira. Iha semana ida ne’e, dezaminasaun informasaun hato’o mos hosi Ekipa Komisaun Nasional Responde Emerzensia ba Pesti COVID19 liu hosi tama-sai bairu, aldeia no suku sira hodi hato’o anunsia.

Hau nota katak, hosi Dekretu Prezidenti Republika no mos Dekretu Governu nian, laiha pontu ida mak espesifikamente fo atensaun ba ema defisiente sira. Nune’e mos esforsu ne’ebe Governu halo hodi simplifika pontu sira hosi Dekretu Prezidenti Republika no Dekretu Governu nian la temi konaba oinsa mak garante ASESIBILIDADE ema ho difisiensia sira BA SERVISU ESENSIAL no oinsa mak ema ho difisiensia bele ASESU BA INFORMASAUN konaba Pesti COVID19.

Aspeitu ne’ebe mak sai Centro Chega! nia preukupasaun mak maske konflitu naruk iha Timor-Leste, hahu hosi tinan 1975-1999 rezulta ema Timor-oan balun sai tiha difisiente tan hetan tortura no violasaun direitus umanus oi-oin, maibe to’o ohin loron Timor-Leste SEIDAUK RATIFIKA Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD) eh Konvensaun Konaba Direitu Ema Sira ho Difisiensia. Relatoriu Final CAVR nian, Chega! rekomenda kedas iha tinan 2005, atu Governu Timor-Leste ratifika Konvensaun Konaba Direitu Ema ho Difisiensia.

Artigu 9 hosi CRPD koalia konaba Asesibilidade ema difisiente sira hatur pontu hirak tuir mai:

a. Atu asegura katak ema difisiente sira atu moris independentemente no partisipa iha aspeitu tomak moris nian, Estadu sira  tenki foti medida apropriadu atu asegura katak ema difisiente sira hanesan mos ema sira seluk, asesu ba ambiente fiziku, transporte, ba informasaun no komunikasaun, inklui  teknolozia no sistema informasaun no komunikasaun  no mos fasilidade no servisu sira seluk ne’ebe fornese ba publiku, iha area urbana no rurais sira.
b. Estadu tenki garante informasaun, komunikasaun no servisu elektronika sira iha situasaun emerzensia sira.
c. Estadu tenki kria forma oi-oin hodi fahe informasaun ba ema ho difisiente sira liu hosi professional sira ne’ebe hato’o informasaun liu hosi interpretador linguazen zestu nian, sinal sira iha fatin publiku ho letra braille, asegura asesu ba informasaun liu hosi teknolozia no internet.
d. Promove distribuisaun informasaun liu hosi dezena no dezenvolve kontiudu sira informasaun iha kedas periodu inisiu hosi situasaun ruma.

Partikularmente iha Artigu 21 hosi CRPD, konaba Liberdade ba Espresaun no Opiniaun no Asesu ba Informasaun, Konvensaun ne’e husu ba Estadu atu:

a. Fornese informasaun ne’ebe hato’o ba publiku ba ema sira ho difisiente iha formatu ne’ebe asesivel ho teknolozia aproriadu ba ema sira ne’ebe ho difisiente oi-oin no labele iha kustu;
b. Simu no fasilita utilizasaun linguazen sial, Braille, komunikasaun alternativa sira  liu hosi meius oi-oin tuir ema ho difisiente sira nia hakarak;
c. Husu ba entidade privadu sira ne’ebe mak fornese servisu publiku sira atu hatoo informasaun liu hosi meius ne’ebe asesivel  ba ema difisiente sira;
d. Encouraging the mass media, including providers of information through the Internet, to make their services accessible to persons with disabilities; Enkoraza media sira, inklui provedor informasaun sira hosi internet atu halo sira nia servisu asesivel ba ema ho difisiente sira;
e. Rekunese no promove uzu linguazen zestuariu sira.

Nota katak, to’o ohin loron Governu seidauk konsege fornese informasaun no estabelse meius komunikasaun ba ema difisiente sira haktuir saida mak Konvensaun ne’e izizi.  Nota mos katak, esforsu sira menus los hosi orgaun komunikasaun sosial publiku no privadu sira atu asegura direitu ba informasaun hosi ema difisiente sira. Televizaun Timor-Leste (TVTL)to’o agora seidauk utiliza profesionais sira ne’ebe hatene linguazen zestuariu atu hato’o informasaun ba ema difisiente sira.

Maske Timor-Leste seidauk ratifika Konvensaun ne’e, maibe Governu iha mos responsabilidade atu garante ema difisente sira asesu ba informasaun. Iha Artigu 5 Dekretu Prezidenti Republika konaba Estadu Emerzensia hametin katak direitu sira tuir mai ne’e tenki PROTEZIDU durante periodu emerzensia:

> Vida – Moris nian
> Integridade Fizika
> Kapasidade Civil no Sidadania
> La Hetan Retroativu ba Lei Penal
> Defeza ba Prosesu Kriminal
> Liberdade ba Konsiensia no Reliziaun
> La Suzeitu ba tortura, eskravatura (atan), eh servidaun
> La suzeitu ba tratamentu eh punisaun kruel, dezumanu no degradante
> Laiha diskriminasaun

Pontu sira konaba Kapasidade Sivil no Sidadania no Laiha Diskriminasaun hosi Dekretu Prezidenti Republika Nu: 29/2020.  tenki interpreta luan hodi asegura katak Sidadaun hotu-hotu, inklui ema difisiente sira iha situasaun Estadu Emerzensia hetan tratamentu justu, liu-liu atu asesu ba servisu esensial sira no mos asesu no hetan informasaun lolos liu hosi meius komunikasaun ne’ebe mak ema difisiente sira hakarak no tenki hetan.

Iha biban ida ne’e, Centro Chega! mos kontinua fo apoiu ba Provedoria Direitos Humanos no Justica (PDJH) nudar entidade publiku ne’ebe mak iha responsabilidade atu monitoriza implementasaun politika sira governu nian hodi kontinua garante katak, emar sira nia direitu umanu sira tenki hetan protesaun.*

MAI ITA HATETE: LAE BA DISKRIMINASAUN NO CHEGA! BA VIOLENSIA.



Hugo Maria Fernandes is the Executive Director of Centro Nacional Chega!I.P


Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Alert: Chega! Area Protejidu!
X