GT-PRT Fahe Lisaun Kona-ba Timor-Leste Nian Prosesu Rekonsiliasaun Ba Membru g7+

4

Dili – (12 Abril 2025), Portavoz Grupu Traballu Prosesu Rekonsiliasaun Timoroan (GT-PRT), Joaquim Russo Fonseca sai oradór prinsipál iha enkontru Ministeriál g7+ ba dala-6, iha ámbitu komemorasaun ezisténsia g7+ nian ba dala-15 ho tema “𝗦𝗵𝗮𝗽𝗶𝗻𝗴 𝘁𝗵𝗲 𝗳𝘂𝘁𝘂𝗿𝗲 𝗼𝗳 𝗽𝗲𝗮𝗰𝗲 𝗮𝗻𝗱 𝗿𝗲𝘀𝗶𝗹𝗶𝗲𝗻𝗰𝗲 𝗶𝗻 𝗴𝟳+ 𝗖𝗼𝘂𝗻𝘁𝗿𝗶𝗲𝘀”. Enkontru Ministerial g7+ ne’ebé hala’o husi loron 11 to’o 12 Abríl, iha Palm Spring Hotel, Fatuhada, Dili.

Portavoz Grupu Traballu PRT, Joaquim Russo Fonseca, destaka pontus importante sira kona-ba prosesu rekonsiliasaun nia baze mai husi Relatóriu Comissão de Acolhimento, Verdade e Reconciliação (CAVR), Comissão Verdade e Amizade (CVA)-PMAS (Per Memoriam Ad Spem) no mos servisu sira ne’ebé Centro Chega!I.P halo ona. Sesaun ne’e destaka signifikasaun husi rekonsiliasaun komunitáriu no rekonsiliasaun nu’udar prosesu ida ne’ebé envolve husi autór no vítima sira. Prosesu rekonsiliasaun ne’e inklui mos prosesu tradisionál “Nahe Biti Boot” no destaka justisa tranzisionál nu’udar mekanizmu di’ak ba rezolve konflitu espesífiku ba kontestu.

Hafoin remata aprezentasaun, Ministra Negosiu Estranjeiru Sierra Leone hato’o apresiasaun tanba fahe ona lisaun Timor-Leste nian kona-ba prosesu rekonsiliasaun. Nia mos destaka justisa tranzisional nu’udar mekanizmu di’ak ba rezolve konflitu hodi kria paz no sustentabilidade.

Remata aprezentasaun, Ministru Negósiu Estranjeiru husi nasaun membru sira halo deliberasaun konsensuál deside nasaun Illa Salomon lidera Prezidensia Rotativa g7+ ba mandatu tinan 2 ne’ebé sei hahú iha Janeiru 2026. Ministru Negósiu Estranjeiru Illa Salomon, Peter Shanel Agovaka mak Prezidete g7+, Primeiru Vise Prezidente mak Ministru Negósiu Estranjeiru husi Repúblika Demokrátika Congo no Segundu Vise-Prezidente mak Ministru Negósiu Estranjeiru husi Repúblika Libéria.

Iha reuniaun ne’e, hamosu resolusaun Dili adota ba dokumentu mapeamentu kooperasaun iha domíniu oi-oin hanesan harii páz no rekonsiliasaun, rekursu naturais, jestaun finansas públika no seluk tan. Enkudramentu ida ne’e g7+ sei uza hanesan 𝗳𝗿𝗮𝗺𝗲𝘄𝗼𝗿𝗸 ida hodi halo kooperasaun ho nasaun sira seluk.

Resolusaun importante seluk mak Ministru Negósiu Estranjeiru g7+ konkorda atu hato’o pedidu ba Sekretáriu-Jerál Organizasaun Nasoins Unidas, António Guterres atu konsidera Laureadu Nobel da Páz, José Ramos-Horta ho kualidade hanesan Prezidente Repúblika Timor-Leste atu sai nu’udar Enviádu Espesiál g7+ nian hodi halo mediasaun ba konflitu ne’ebé akontese iha mundu no nasaun afetadu sira.

Oras ne’e dadauk, g7+ sei lidera husi Ministra Pleneamentu no Ekonomia Dezenvolvimentu husi Sierra Leone, Kenyeh Barlay ne’ebé sei remata nia mandatu iha loron 31 dezembru 2025.

Enkuantu, total membru organizasaun intergovernamental g7+ hamutuk nasaun 20 mak hanesan, Afeganistaun, Burundi, Repúblika Sentral Afrika, Chad, Comoros, Cote D’ivoire, Repúblika Demokrátika Congo, Guinea, Guine-Bissau, Haiti, Liberia, Papua Nova Guine, São Tome e Príncipe, Sierra Leone, Illa Salomon, Somalia, Sudaun Súl, Timor-Leste, Togo no Iémen.

Media Centro Chega!.




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

X