CNC I.P Halo Lansamentu Filme “Feto ho Konflítu Pasadu” Ba Públiku

124

Covalima – (10 Maiu 2024), Centro Nacional Chega! Instituto Publiku (CNC I.P) liu husi Divizaun Edukasaun no Formasaun (DEF) hamutuk ho Autoridade Lokál no Sobrevivente sira halo lansamentu Filme Hatutan Memoria 2023 ho tema “Feto ho Konflítu Pasadu” ba públiku, ne’ebé realiza iha Igreza Antigu Suai, Munisipiu Covalima.

Filme ne’e ko’alia kona-ba feto ne’ebé sai vitima ba funu hahú husi 1975-1999. Filme ho durasaun 5 to’o 20 minutus ne’e halo iha Munisipiu Covalima, Postu Administrativu Tilomar, Suku Maudemu no Postu Administrativu Suai Vila, Suku Debus no mos Postu Administrativu Maukatar, Suku Ogues.

Filme ne’e produz husi foinsa’e hamutuk ema na’in 15. Atividade produsaun filme apoiu husi GIZ-SAUP (Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit GmbH), (Southeast Asian University Partnership for Peacebuilding and Conflict Transformation) no French Cooperation.

Reprezentante Centro Nacional Chega!I.P, Matias dos Santos esplika, programa filme hatutan memoria 2023 ne’ebé Centro Nacional Chega!I.P halo ona ba dala-2. Ba dahuluk hala’o iha Munisipiu Likisa no ba daruak hala’o iha Munisipiu Covalima.

Ohin ita halo lansamentu filme hatutan memoria 2023 nudar atividade ba daruak nian. Razaun prinsipal ba Centro Chega!I.P halo atividade ida ne’e tanba atividade ne’e nu’udar programa Centro Chega!I.P nian, bazeia ba dekretu lei nú, 48/2016 hateten katak, Centro Chega!I.P nia misaun halo prezervasaun memoria pasadu.

Filme hatutan memoria ne’ebé foinsae sira halo hanesan forma ida atu vitima no sobrevivente sira konta sai ninia istória. Nune’e wainhira sobrevivente sira fila ba mundu seluk (mate), nia istória ita grava tiha ona.

Filme hatutan memoria ne’e halo ho intensaun ida mak atu halakon narativu ida A mak luta liu B laluta, maibé ita haluha tiha katak durante funu feto mos hetan sofrementu oin-oin. Ida ne’e ho intesaun ida hodi hamosu narativa ida katak, luta ne’e luta koletivu.

“Intensaun Centro Chega!I.P halo lansamentu Filme Hatutan Memoria 2023 ho tema “Feto ho Konflítu Pasadu” ne’e atu halo prezervasaun ba memória pasadu, atu valoriza no dignifika vitima no sobrevivente sira, atu halo balansu narativu ba istória luta ba ukun rasik-an,” dehan Matias iha diskursu lansamentu filme, Sexta-feira (10 Maiu 2024).

Nia haktuir, independensia ne’ebé ohin loron ita hetan, ema hotu nia kontribuisaun, tantu feto, mane, labarik kiik no ferik katuas sira. Sira nia sakrifisiu ida ne’e ita labele husik no ignora. Ita tenke halo prezervasaun. Ita tenke halo entrevista sira no sira konta mai ita halo gravasaun rai iha museu, nune’e jerasaun foun sira bele aprende.

Reprezentante CNC I.P, hato’o agradesementu ba parte hotu ne’ebé kontribui liu-liu foinsa’e sira halo ona filme. Agradese ba sobrevivente sira tanba bele konta ona istória. Agradese ba Asosiasaun Vitima no Konsellu Kombatente Libertasaun Nasional Munisipiu Covalima ba koleborasaun di’ak.

Video ne’ebé ohin ita halo ona lansamentu, sei entrega ba Museu Memorial Munisipal Covalima hodi rai iha museu, nune’e wainhira iha loron boot ruma ita boot sira bele haree fila fali video ne’e.

Prezidente Konsellu Kombatente Libertasaun Nasional Munisipiu Covalima, Osório Soares ‘Mausoko’ konsidera, programa hatutan memoria ne’ebé Centro Chega!I.P halo ne’e kapas tebes tanba bele halo gravasaun ba vitima no sobrevivente sira nia istória moruk pasadu.

“Hau husu ba hau nia oan sira tenke respeita buat ne’ebé inan aman halo iha tempu uluk. Independensia ne’ebé ita hetan la’os buat ida ne’ebé ema tau iha bandeiza, maibé liu husi terus no susar oin-oin. Imi ikus ne’e di’ak buat hotu-hotu osan ami uluk ne’e kuitadu terus, maibé nasaun agora iha imi joventude nia liman, la’os iha ami nia liman, ami hotu ona,” dehan Prezidente KKLNMC, Osório iha diskursu abertura lansamentu filme.

Nia apela ba joven sira, tempu agora tempu eskola, tempu estuda, la’os tempu buka problema. Nasaun ne’e iha imi joven sira nia liman. Estuda makas sai matenek dezenvolve rai ida ne’e hodi hasai povu husi kiak no mukit.

Koodenadora Asosiasaun Vitima Konflítu Politiku Pasadu 1974-1999 Munisipiu Covalima, Maria C. Amaral konsidera, atividade lansamentu filme hatutan memoria 2023 ne’e importante tebes tanba loke ona ba públiku bele asesu filme feto ho konflítu pasadu.

Lansamentu filme ne’e hanesan forma ida atu valoriza no dignifika sira ba sira nia kontribuisaun luta ba ukun rasik-an. Nia rekomenda ba CNC I.P atu kontinua nafatin programa ida ne’e ne’e tanba importante ba sobrevivente sira konta sai sira nia istória moruk pasadu.

Atividade lansamentu filme hetan partisipasaun estudante, juventude, Autoridade Lokal, Autoridade PNTL, Asosiasaun Vitima Konflitu Politiku 1974-1999, entidade sira seluk husi Instituisaun Governu no Sosiedade Sivil ho total partisipante hamutuk 105. Ikus husi atividade, Centro Chega!I.P atribui sertifiku apresiasaun ba vitima no sobrevivente sira ne’ebé konta sai ona sira nia istória pasadu no mos atribui sertifikadu apresiasaun ba foinsa’e sira ne’ebé halo produsaun filme.

Entertantu, Centro Nacional Chega!I.P estabelese ho vizaun mak “Sosiedade ida ne’ebé inkluzivu, la repete istória passadu nian, moris iha dame, no respeitu ba direitus umanu”. Centro Chega!I.P nia misaun mak “Harii sentru Pós-konflítu ne’ebé prezerva memória passadu nian hodi promove direitus no valór umanu, harii parseria nasionál no internasionál hodi reforsa rede servisu sira atu implementa rekomendasaun sira husi Relatóriu Final Comissão de Acolhimento, Verdade e Reconciliação (CAVR)-Chega! No Comissão da Verdade e Amizade (CVA) – Per Memoriam Ad Spem, sira ne’ebé relevante”.

(Media CNC)




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Alert: Chega! Area Protejidu!
X