Konsultasaun Públiku Prosesu Rekonsiliasaun Timoroan Iha Suai La’o Ho Di’ak

7

Suai – (05 Setembru 2025), Centro Nacional Chega!I.P organiza dialogu ho vitima no sobrevivente sira, veteranus, sosiedade sivil, konfiksoes relijioza, autoridade munisipiu, autoridade seguransa, intelektuais, juventude no mos estudante sira ho tema “Konsultasaun Públiku Prosesu Rekonsiliasaun Timoroan”. Dialogu ne’e akompaña hosi Grupu Traballu Prosesu Rekonsiliasaun Timoroan (GT-PRT), ne’ebé realiza iha Salaun Igreza Ave Maria Suai, Munisipiu Covalima. Atividade ne’e realiza iha ámbitu komemorasaun Masakre Setembro 1999 Suai ba dala-26.

Iha diskursu abertura, Diretór Ezekutivu Centro Nacional Chega!I.P, Hugo Maria Fernandes destaka importansia hosi dialogu ne’e mak atu rona hanoin kona-ba asuntu rekonsiliasaun no subliña rekonsiliasaun ne’e nu’udar prosesu ida la’os objetivu. Ita halo rekonsiliasaun ne’e hahú hosi 1975-1999 akontese konflitu interna entre maun ho alin tanba diferensia opsaun politika to’o mai iha 1999 mak ita hakotu. Depois 1999 fitar ida ne’e lalakon kontinua belit metin iha ita nia hanoin to’o mai iha ita nia jerasaun sira kontinua iha odio no vingansa.

Ho dialogu ne’e, husu imi nia hanoin ho matenek oinsa atu hakotu siklu odio no vingansa ne’e hodi nune’e ita kura ita nia-an rasik ho neineik ita kura ita nia komunidade, ita kura ita nia populasaun i ita kura sala sira ba oin.

Prezidente Autoridade Munisipíu Covalima (PAMC), Miguel Armada Cardoso, apresia Centro Chega!I.P ne’ebé iha inisitiva di’ak organiza atividade dialogu rekonsiliasaun hamutuk ho vitima no sobrevivente sira no mos entidade sira iha Munisipiu Covalima. Asuntu rekonsiliasaun ne’e importante tanba objetivu hosi rekonsiliasaun ne’e mak kria paz no harmonia iha sosiedade.

Konflitu ne’ebé akontese iha pasadu fitar sei iha, balun sei hirus, maibé labele rai bebeik hirus iha ita nia fuan, se rai bebeik iha ita fuan no laran mak, ita sei nafatin sente kanek, ita nia fitar sei moras nafatin.

“Hau hatene imi sente todan, maibé ita husik ida ne’e, fo liman ba malu mai ita hahú hanoin hodi dezenvolve ita nia rai Covalima ida ne’e. Husu ba Sobrovivente sira liu-liu vitima feto sira atu iha rekonsiliasaun ida ne’e, ita hotu ho fuan boot rekonsilia hahú hosi 1975-1999, perdua malu, hahú mai ho hanoin dezenvolvimentu”, ,” Prezidente Autoridade hato’o asuntu ne’e iha diskursu abertura dialogu rekonsiliasaun.

Sobrevivente, Jermano Gusmão, espresa sentimentu kontente ho atividade dialogu rekonsiliasaun ne’e tanba bele rona sira nia hanoin kona-ba asuntu rekonsiliasaun. Nia dehan, hanesan vitima ida aseita ho rekonsiliasaun, maibé importante mak autór sira tenke ko’alia sai lia loos, arependementu no perdaun.

Inacio Pereira dehan, ita bele halo rekonsiliasaun maibé tenke hatudu familia sira nia rate ne’ebé mak ohin loron buka lahetan. Nia mos husu atu estadu tenke valoriza no dignifika sira hanesan vitima ida hosi konflitu pasadu.

Iha enseramentu dialogu ne’e, Reprezentante Vise Ministru Asuntu Parlamentar (VMAP), Manuel Pereira esplika, dialogu rekonsiliasaun ne’e la’o kapas tebes tanba hetan partisipasaun maximu iha diskusaun no hato’o hanoin sira ne’ebé di’ak tebes hotu-hotu iha hanoin hanesan kona-ba rekonsiliasaun.

Ligadu ba prokupasaun sira ne’ebé hato’o kona-ba asuntu reparasaun nian, oras ne’e governu liu hosi Centro Chega!I.P halo hela servisu ba asuntu ida ne’e, ita espera katak tinan ohin vitima no sobrevivente sira ne’ebé mais vulneravel liu iha Suai, Munisipiu Covalima bele hetan apoiu.

Enkuantu, diskusaun dialogu rekonsiliasaun ne’e modera hosi Koodenadór Grupu Traballu Prosesu Rekonsiliasaun Timoroan (GT-PRT), Joaquim Fonseca “Russo” no atividade ne’e la’o ho di’ak.

Media Chega!.




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

X