Komunikadu Imprensa: CNC I.P Hamutuk ho ASSEPPOL Organiza Semináriu ho Tema “Tortura no Protesaun ba Direitus Umanus iha Timor-Leste”

117

(Dili, 25 Juñu 2024) – Centro Nacional Chega! Instituto Publiku (CNC I.P) servisu hamutuk ho Asosiasaun Eis Prizoneiru Politiku (ASSEPPOL) organiza semináriu ho tema jerál Tortura no Protesaun ba Direitus Umanus iha Timor-Leste”. Seminariu ne’e realiza iha ámbitu komemorasaun loron internasional ba vitima torturasaun ne’ebé monu iha loron 26 Juñu 2024. Seminariu ne’e realiza iha Salaun Konferensi Centro Chega! Antigo Comarca Balide-Dili.

Objetivu husi Semináriu ne’e mak, atu promove loron Internasionál ba apoiu vitima tortura ba públiku, refleta no fó onra ba vitima tortura no aktu kruél sira iha Timor Leste, liu-liu ba Prizioneiru Polítiku no mundu tomak. Fahe informasaun konaba memória pasadu nian liga ho asuntu tortura ne’ebé rekorda iha relatóriu no rekomendasaun Chega!. Rona no hatene esperiénsia husi Eis Prizioneiru Polítiku nian hodi asegura, atu la repete tan iha prezente no futuru. 

Loron 26 Juñu sai nu’udar loron Internasionál ba Apoiu Vítima Tortura. Baze ba komemorasaun ida ne’e mak, iha tinan 1948, komunidade internasionál kondena maka’as tortura no aktu kruél sira, ne’ebé dezumanu no hatun dignidade ema nian iha Deklarasaun Universál Direitus Umanus ne’ebé adopta husi Asembleia Jerál Nasoens Unidas. Iha tinan 1975, hodi responde ba deklarasaun forte husi Organizasaun Sosiedade Sivíl ka ONG sira, mak Asembleia Jerál adopta Deklarasaun kona-ba Protesaun Ema hotu-hotu husi Hahalok Tortura, Dezumanu ka Hatun Ema nia Dignidade. Husi tinan 1980-resin to’o tinan 1990-resin,  hetan ona mudansa barak hodi dezenvolve padraun no instrumentu legál sira ne’ebé proibe torturasaun.

Iha Timor-Leste, Relatóriu Chega! mensiona katak, kuantidade ne’ebé solidu no hipotesa ne’ebé hato’o husi individu sira ne’ebé hetan detensaun iha prizaun laran hatudu katak vítima sira hetan tortura no tratamentu ne’ebé la-di’ak, nia númeru aumenta ba bei-beik. Dadus tuir referénsia komisaun nia hato’o katak: violasaun tortura tuir dokumentu komisaun nian dehan katak 83.6% (9,303/11,123) mak sofrementu husi vitima sira ne’ebé hetan esperiénsia iha detensaun durante tempu konflitu nia laran. Abuzu sira ne’ebé dala barak akontese iha tempu detensaun nia laran mak tortura (46.9%, 4,267/9,094), tratamentu ne’ebé la-diak (30.8%, 2,798, 9,094) no hamtauk malu (7.0%, 634/9,074).

Enkuantu, tuir demografia vítima sira nian variadu no ho tipu violasaun ne’ebé la-hanesan. Relativamente populasaun Timoroan sira ne’ebé ho tinan klosan, liu-liu mane sira hetan violasaun non fatal barak liu hanesan tortura, detensaun no tratamentu ne’ebé la-diak.

Nune’e, rezultadu ne’ebé sei hetan husi seminariu ne’e mak, loron internasional ba apoiu vítima tortura nian promovidu, vitima sira hetan respeitu no rekoñesementu. Partisipante no públiku nia koñesimentu aumenta kona-ba relatóriu no rekomendasaun Chega! espesifikamente liga ba asuntu tortura. Publiku hetan ona informasaun kona-ba kondisaun kruel ne’ebé Eis Prizioneiru Polítiku sira infrenta, nune’e sira bele promove no proteje direitus umanus tuir idak-idak nia area servisu. Partisipante sira aprende direta ona husi vitima ka eis prizioneiru polítiku sira konaba lisaun no espriensia ne’ebé sira hetan iha pasadu.

(Media CNC)




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

error: Alert: Chega! Area Protejidu!
X