Inocêncio: Rekonsiliasaun Nu’udar Dalan Ida Kura Kanek Pasadu

100

Díli – (05 Juñu 2025), Centro Nacional Chega!I.P organiza seminariu nasionál ko’alia kona-ba rekonsiliasaun konflitu polítika interna ho tema “Dalan ba Hakotu Siklu Odiu no Vingansa Jerasionál”, ne’ebé realiza iha Salaun Konferensia Centro Chega!I.P, Antigo Comarca Balide.

Objetivu husi seminariu ne’e mak, nu’udar espasu ba diskusaun kona-ba asuntu rekonsilisaun ne’ebé foku ba konflitu interna entre Timoroan. Atu promove prosesu no materializa rekomendasaun Comissão de Acolhimento, Verdade e Reconciliação (CAVR)-Chega! No Comissão da Verdade e Amizade (CVA)-Per Memoriam Ad Spem (PMAS) relasiona ho asuntu rekonsiliasaun nian. Atu buka mekanismu alternativa sira kona-ba prosesu rekonsiliasaun ne’ebé mak dura no justu. Atu hasa’e ema nia konsiénsia kona-ba importansia husi rekonsiliasaun ba dezenvolvimentu nasionál.

Seminariu ne’e ho oradór sira hanesan, Jacinto Alves, Prezidenti ASSEPPOL ko’alia kona-ba “Memória husi konflitu politika interna no nia impaktu. Rev. Dr. Julio Crispin Belo, Jurista ko’alia kona-ba “Prespetiva legál-kultura ba Rekonsiliasaun”. Joaquim Russuo Fonseca, Porta-Voz, GT-PRT, Centro Chega! ko’alia kona-ba “Prosesu no Mekanismu Rekonsiliasaun Timoroan”.

Iha seminariu ne’e, Inocêncio de Jesus Xavier, Reprezenta Prezidente Konselu Administrasaun Centro Chega!I.P hato’o liafuan bemvindu ba partisipantes no ba oradór sira ne’ebé partisipa iha seminariu nasionál no destaka pontus prinsipal kona-ba asuntu rekonsiliasaun nu’udar prosesu ida atu kura kanek pasadu la’os hakanek vitima ka sobrevivente sira.

“Rekonsiliasaun lajustifika hakanek fali vitima sira, maibé oinsa ita buka meius atu kura kanek pasadu nian atu sira forte”, Inocêncio hato’o kestaun ne’e iha diskursu seminariu nasionál ne’ebé realiza iha Edifisiu Chega!.

Inocêncio argumenta, rekonsiliasaun ne’e nu’udar dalan ida atu kura kanek pasadu, maibé estadu no governu presiza kria politika retroativu ida di’ak atu bele hadi’a vitima ka sobrevivente sira nia kondisaun moris tanba barak mak kontinua moris terus no susar nia laran.

“Ita buka politika retroativu ida di’ak atu bele hadi’a sira nia kondisoes. Hodi nune’e, ita bele ko’alia kona-ba paz no rekonsiliasaun”, nia afirma.

Inocêncio mos hato’o apresia ba servisu Comissão de Acolhimento, Verdade e Reconciliação (CAVR)-Chega! ne’ebé konsege dokumenta ita nia istória husi Pos-kolonial, konflitu internal to’o mai iha invazaun Indonézia. Apresia mos servisu Centro Chega!I.P tanba kria ona atividade oin-oin nu’udar dalan ba rekonsiliasaun hanesan, atividade Festival Fronteira (FF) 2023 ne’ebé hala’o iha Munisipiu Bobonaro no iha tinan 2024 hala’o iha Rejiaun Administrativu Espesial Oekuse Ambeno (RAEOA). Alende ne’e, estabelese mos Grupu Traballu Prosesu Rekonsiliasaun Timoroan (GT-PRT) ne’ebé involve husi organzasaun rezisténsia, sosiedade sivil no instituisaun governu ne’ebé halo servisu ba asuntu direitus umanus, paz no rekonsiliasaun nian.  

Durante estabelese GT-PRT hala’o ona atividade retiru iha Dare, atividade dialogu komunitariu prosesu rekonsiliasaun Timoroan ne’ebé hala’o iha munisipiu Liquiça, iha ámbitu komemorasaun masakre Igreza Liquiça no mos enkontru ho Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão iha salaun konferensia Centro Chega!.

“Ekipa traballu ida ne’e halo servisu ho mandatu ida ho konfiansa husi Primeiru Ministru nian. Iha prosesu rekonsiliasaun ida ne’e, ita hanoin oinsa mak ko’alia ba malu, promove dialogu. Rekonsiliasaun la’os eventual de’it maibé rekonsiliasaun ne’e ita kontinua ko’alia husi tempu ba tempu hodi nune’e bele hamosu konsensus ida entre lider sira”, nia fiar.

Ita iha dezafiu barak iha ita nia rekonsiliasaun internal ka politiku internal nian. Maibé ne’e lasai dezafiu atu ita ko’alia liu-liu ba GT-PRT, ita simu reponsabilidade boot no mos dezafiu sira iha prosesu sira oin mai. Ita hein katak lider nasional sira bele tur hamutuk hodi kontinua ko’alia paz, ko’alia prosperidade no justisa sosial liu-liu sira ne’ebé nonok.

Media Chega!.




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

X