GT-PRT Estabelese Atu Halo Rekonsiliasaun Entre Timoroan No Hari Dame Iha TL

9

Liquiça – (04 Abril 2025), Centro Nacional Chega!I.P hamutuk ho organizasaun rezisténsia, organizasaun sosiedade sivil no instituisaun estadu no governu ne’ebé mak durante ne’e servisu ba asuntu direitus umanus, reparasaun, justisa tranjisional, rezolusaun konflitu no rekonsiliasaun halibur hamutuk hodi estabelese Grupu Traballu Prosesu Rekonsiliasaun Timoroan (GT-PRT).

GT-PRT ne’e estabelese liu husi enkontru ida ne’ebé hala’o iha Salaun Konferensia Centro Chga!I.P, Museu Chega!, Antigo Comarca Balide, iha loron 12 Fevereiru 2025 liu ba. GT-PRT nia servisu mak halo identifikasaun problema pasadu, halo aproximasaun ba vitima no autor sira, lia nain, autoridade lokal no komunidade sira halo rekonsiliasaun ba konflitu pasadu atu harii dame iha Timor-Leste.

Diretór Ezekutivu Centro Chega!I.P, Hugo Maria Fernandes esplika, GT-PRT estabelese (harii) hakarak kontribui ba dame ne’ebé metin iha Timor-Leste liu husi dalan rekonsiliasaun ba konflitu pasadu entre Timoroan sira iha Timor-Leste no Timoroan sira iha Timor Osidental.

Kestaun ne’e Diretór Ezekutivu Chega!, Hugo Maria Fernandes hato’o iha diskursu seminariu no dialogu rekonsiliasaun komunitáriu ne’ebé realiza iha salaun Tokodede, Munisipiu Liquiça, iha ámbitu komemorasaun masakre igreza Liquiça ba dala-26 ho tema “Memorializasaun nu’udar dalan ba dame hodi valoriza no dignifika heróis da pátria”.

“Ohin loron sira (GT-PRT) mai hakarak kontribui ba harii dame iha ita nia nasaun. Grupu Traballu ida ne’e sei halo servisu barak liu ho autoridade lokal sira, ho Igreza, ho vitima sira, ho komunidade sira, ita bele la’o prosesu rekonsiliasaun ne’e la’o ho di’ak ba oin”, dehan Diretór Ezekutivu Chega!.  

Diretór haktuir, liu husi seminariu no dialogu rekonsiliasaun komunitariu iha ámbitu komemorasaun masakre igreza Liquiça ba dala-26, ho prezensa Vise-Primeiru-ministru, ministru asuntu sosiál no ministru dezenvolvimentu rurál no abitasaun komunitáriu, Eng. Mariano Assanami Sabino halo lansamentu ba GT-PRT nu’udar apoiu IX Governu konstitusional nian.

Iha fatin hanesan, Francisco dos Santos Serrão nu’udar Sobrevivente Munisipiu Liquiça, deklarasa, sira prontu halo rekonsiliasaun, maibé estadu no governu tenke fo rekoñesimentu ba sira. “Ami hotu hakarak rekonsiliasaun maibé tenke fo rekoñesimentu ba ami”.

Leovigildo da Costa Hornai nu’udar Sobrevivente Munisipiu Liquiça dehan, ita presiza halo rekonsiliasaun maibé rekonsiliasaun tenke ho aproximasaun. “Nafatin halo aproximasaun ho inisiativa di’ak ida ne’e. Familia sira ho joven sira mos kolabora ho di’ak tebetebs atu ita simu malu ho di’ak. Laiha problema ita haree malu nu’udar maun alin nu’udar familia ida”.

Jaimito Fatima de Andrade nu’udar Sobrevivente Munisipiu Liquiça dehan, konkorda ho rekonsiliasaun ne’ebé mak governu halo, maibé governu presia halo tratamentu dignu ba vitima no sobrevivente sira. “Hau aseita ho rekonsiliasaun ida ne’e governu tenke halo tratamentu dignu ba vitima no sobrevivente nia oan sira”.

Lucas Soares Colibere nu’udar Sobrevivente Munisipiu Liquiça dehan, “Ami bele hakuak malu (rekonsiliasaun) maibé tenke harii monumentu ida atu hakerek sira nia naran tanba sira lakon no ohin loron buka lahetan no mos harii museu”.

Media Centro Chega!.




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

X