Centro Chega!I.P-UNPAZ Organiza Atividade Edukasional Hodi Komemora Loron Internasional Museu

39

Dili – (12 Maiu 2025), Centro Nacional Chega!I.P servisu hamutuk ho Universidade da Paz (UNPAZ) organiza atividade edukasional iha ámbitu komemorasaun loron internasional Museu ho tema The Future of Museums in Rapidly Changing Communities (Futuru Museu sira Rapidamente iha Mundansa ba Komunidade), ne’ebé monu iha loron 18 Maiu tinan ne’e. Tema espesifiku ba atividade ne’e mak “Espasu ba Edukasaun ba Dezenvolve Kreatividade no Hasa’e Konesimentu kona-ba Istória no Siénsia”.

Atividade prinsipal iha ámbitu komemorasaun ne’e mak, atividade Chega! Tour lori estudante sira ba vizita Museu Chega! hodi haree ezibisaun sira no vizita sela nakukun no atividade screening filme hatutan memória lori estudante sira haree filme hamutuk kona-ba sobrevivente sira nia istória pasadu, halo diskusaun no refleksaun. Atividade ne’e partisipa husi estudante Departementu Relasaun Internasional no Departementu Estudu ba Paz, Fakuldade Siénsia Sosiais Umana (FSSU), Universidade da Paz (UNPAZ) hamutuk 41.

Diretór Ezekutivu Centro Nacional Chega!I.P, Hugo Maria Fernandes iha diskursu abertura, destaka pontus esensial husi atividade ne’e mak, hasa’e koñesimentu estudante sira nian kona-ba istória pasadu luta povu Timor-Leste nian ba ukun rasik-an.

Diretór Ezekutivu haktuir, Centro Chega!I.P nu’udar institutu publiku, nia servisu mak dokumenta no arkiva memória pasadu mais 50 mill iha arkivu Chega! no dokumentus hirak ne’e mak kompila ona sai tiha relatóriu Chega!.

“Ba estudante sira ne’ebé mak estuda kona-ba Estudu da Paz, Siénsia Umaniora. Imi hakerek monografia kona-ba istória, direitus umanus, rekonsiliasaun, rezolusaun konflitu halo peskiza iha ne’e”, dehan Diretór iha diskursu abertura atividade edukasional ne’ebé realiza iha salaun konferensia Centro Chega!I.P, Museum Chega!, Antigo Comarca Balide-Dili.

Imi nu’udar estudante Departementu Estudu ba Paz, imi bele haree iha sekuensia akontesimentu 1974-1999, bele foti hodi hakerek monografia. Museu ne’e sai fatin atu halo peskiza tanba iha ezibisaun sira ne’e imi lee ema nia deklarasaun sira atu hatene klean liu tan saida mak akontese iha periodu liu ba.

Exemplu ezibisaun imi haree ko’alia kona-ba periodu hamlaha, kona-ba feton no labarik. Entaun ideia ne’e iha tiha ona, aban bainrua hakerek monografia bele mai fali iha Chega! haree fali periodu ida espesifiku ne’ebé mak hakarak halo peskiza.

Museu ne’e serve nu’udar fatin ba prezerva, ema atu aprende, fatin atu halo peskiza atu hatene klean liu tan saida mak akontese. Ne’e hanesan fo motivasaun ba imi atu hanoin kreativu. Sa tan mundu modernu asesu ba teknolojia iha abilidade aprende iha aplikasaun oin-oin. Entaun imi bele iha ideia kreativu mosu katak dalaruma aprenzenta ho maneira hanesan ne’e mak di’ak liu.

Museu mos hanesan fatin ida atu dudu imi atu hanoin kreativu. Imi iha UNPAZ, imi iha selebrasaun loron ruma, imi iha ideia atu halo expozisaun ba saida mak imi hakarak halo. Tau hamutuk peskiza, tau hamutuk ideia depois dezeña materia ne’e atu aprenzenta.

Museu fatin ida mos atu oinsa halo imi hanoin, oinsa mak aprezenta kolesaun sira ne’ebé mak iha. Orsida imi ba iha sentru arkivu, iha ne’ebá mais 50 mil arkivu. Oinsa mak mais 50 mil arkivu dokumentus ne’e sai tiha relatóriu Chega!. Entaun ida ne’e dudu ita atu hanoin oinsa sai relatóriu Chega!. Ita kuandu haree relatóriu Chega! boot no mahar, ne’e ita haree dalaruma ita baruk, entaun tenke iha ideia kreativu atu transforma relatóriu ne’e sai ezibisaun.

Museu ne’e sai nu’udar fatin ida ba engazamentu ho komunidade. Museu Chega! ko’alia kona-ba ema baibain nia istória pasadu, diferente ho Arkivu Museu Rezisténsia Timorense (AMRT) nian tanba sira nia prezervasaun espesifiku liu ba memória rezisténsia nian kona-ba rezisténsia armada, klandestina no diplomata.

Imi haree testamuña la’os ema boot nian ka ema lider sira nian, ema baibain nian. Ema sira ne’ebé mak dalaruma ita ladauk hakerek sira nia istória iha textu livru nasional. Entaun ida ne’e mos halo balansu ida para ema haree katak muzeu la’os prezerva de’it lider sira nia hanoin, lider sira nia liafuan maibé, Museu mos tenke iha engazamentu ho komunidade ein jeral.

“Entaun imi mai iha Museu Chega! imi haree ema baibain nia istória, prizoneiru sira nia istória, feto, mane, labarik ne’ebé mak imi laharee iha Museu seluk. Museu Chega! nia objetivu espesifiku mak oinsa ema baibain nia istória. Prizoneiru sira, ema sira ne’ebé sai vitima violasaun direitus umanus, ida ne’e mak ita tau iha ne’e”, Diretór Hugo informa.

Hugo subliña katak, Museu ne’e fatin prezerva, fatin atu aprende, fatin atu peskiza para atu hatene klean liu tan istória pasadu kona-ba prosesu luta ba ukun rasik-an.

Media Chega!.




Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

X