Chega!

Rekomendasaun-12: Reparasaun ba Vitima Violasaun Direitus Humanus

Chega! Recommendation 12

Komisaun husu makas ba Timor-Leste nia Governu atu implementa programa reparasaun ida ba vitima hirak n’ebe fraku ka la-iha k’bit tanba violasaun direitus humanus.

Timor-Oan hot-hotu hetan buat-ruma kona ba terus no sai vitima husi konflitu ne’e oin-sa lo’os deit. Maibe, bainhira Komisaun ne’e kontaktu ho komunidadi barak hafoin hatene didiak katak sira n’ebe iha ita nia klaran n’ebe sei terus lor-loron tanba konsekuensia konflitu nian no mos sira nia oan n’ebe sei hetan desvantagen, sira nia aman sira hanoin katak ida ne’e mos konsekuensia tanba sira sai tiha vitima. Hanesan mos sira n’ebe moris iha kiak teb-tebes nia laran, aleijadu, ka, sira n’ebe – tanba ema la-kompriende – ema hakribi ka deskrimina sira husi sira nia komunidade. Ita hot- hotu vitima maibe vitima hot-hotu la-hanesan. Ita tenki rekonhese realidade ida ne’e no fo’o liman ba’a sira n’ebe fraku no presiza liu.

Komisaun fiar katak rekomendasaun ida ne’e konsistente ho:

> Tuir Timor-Leste nia Konstituisaun n’ebe deklara katak “Estadu tenki garante protesaun espesial ba funu nain sira n’ebe sai difisienti tiha ona, ba oan kiak, no ema dependenti sira seluk tan n’ebe fo’o sira nia moris tomak hodi luta ba independensia no soberania nasional, no tenki protege sira hot-hot n’ebe partisipa iha rezistensia hasoru okupasaun husi rai liur” [Secsaun 11].
> Komisaun nia mandatu n’ebe hatete katak Komisaun tenki tulun atu restaura vitima sira nia dignidadi hanesan ema ida, no promove rekonsiliasaun [Regulamentu2001/10, Seksaun3.1(f) no (g)] nomos atu halo“rekomendasoens kona ba reforma no hola medida legal, ka politiku ka administrativu n’ebe bele uza hodi hetan Komisaun nia objetivus, atu nune’e prevene repetisaun kona ba violasoens direitus humanus no responde ba vitima sira nia nesesidadi kona ba violasoens direitus humanus. [Regulamentu 2001/10, Seksaun 21.2].
> Timor-Leste nia tradisaun, tuir ida n’ebe bainhira ema ida hetan hahalok a’at iha direitu atu simu medidas balu hodi nune’e hadian fali sala ne’e.
> Lei direitus humanus internasional, n’ebe dehan katak vitimas husi violasoens direitus humanus iha direitu atu buka kompensasaun ka rehabilitasaun ba sira nia a’an.

Programa reparasoens nian sei fo’o laran metin katak:

> Vitima hirak n’ebe fraku liu, n’ebe dala barak iha sira nia komunidadi nia ninin, sei la koko dezenvolvimentu nia rezultadu. Sei hetan asesu ba servisus baziku no fo’o oportunidadi ba komunidadi em geral.
> Forma justisa nian ida n’ebe fo’o benefisiu diretamente  ba vitima no sei kontribui ba hetan kura, rekonsiliasaun nasional no hamenus tan posibilidade kona ba violensia.
> Vitima sira n’ebe vulneravel liu kona ba hahalok a’at sira liu tiha-ona ne’e sei hetan rekonhesimentu no mos dalan ida n’ebe halo sira iha fila-fali sira nia direitus fundamentais no hetan fila-fali siran nia k’bit atu moris hanesan sidadaun Timor-leste sira seluk.

12.2 Saida mak Reparasaun?

Duranti periudu n’ebe halao ninia servisu, Komisaun defini reparasaun nudar medida atu hadiak fali estragu n’ebe vitima sira hetan kona ba abuzus direitus humanus, inkluindu  rehabilitasaun,  restituisaun, kompensasaun,  rekonhesimentu  kona ba akontesimentu lolo’os n’ebe mosu, no garantia katak violasaun hirak ne’e sei la repete tan. Reparasoens bele hetan forma hanesan medida n’ebe halo ba ema ida-idak ka, koletivamente, ba grupus vitimas nian.

Komisaun tau reparasoens iha direitus humanus nia kuadru de servisu n’ebe inklui mos komponentes  esensial tolu (3) n’ebe la bele troka malu: lia lo’os, justisa, no reparasaun.

Formas balun konaba reparasaun:

> Kompensasaun n’ebe inklui katak fo’o konpensasaun n’ebe lolo’os liu husi rezolve tuir lei ka mediasaun.
> Restituisaun signifika katak hatur fali, tuir bele, kona ba situasaun n’ebe uluk benefisiariu ne’e iha molok violasaun mosu ba nia.
> Rehabilitasaun ne’e signifika katak halo provizaun médiku no kuidadu psikolojiku no fo’o resposta signifikanti ba ema ida-idak no komunidadi nia nesesidadi.
> Restaurasaun ba dignidadi, n’ebe inklui mos formas simbolikus husi reparasaun.
> Garante atu La Repete Tan ne’e signifika katak atu kria medida legislativu no administrativu n’ebe kontribui ba hari’i sosiedadi ida n’ebe metin no prevene atu violasoens direitus humanus sei la mosu tan.

12.3 Baze Legal no Moral ba Reparasaun

Iha ninia investigasaun ba violasaun direitus humanus iha tempu uluk Komisaun rona vitima n’ebe hetan violasaun husi distritu hot-hotu iha nasaun ne’e nia laran, n’ebe hetan terus husi parte hot-hotu konflitu nian. Ba sira barak n’ebe liu husi violasoens sira nia moris ne’e muda makas tebes. Rihun ba rihun n’ebe mate tanba violasoens direitus humanus hirak ne’e husik hela sira nia familia sira ba kotuk. Familia barak mak to’o oras ne’e sei buka nafatin ema hirak n’ebe sira hadomi n’ebe seidauk hetan. Sei iha sobreviventi rihun barak husi estragu seksual, tortura no violasaun bo’ot direitus humanus seluk tan n’ebe sei terus nafatin husi violasoens hirak ne’e nia konsekuensias iha sira nia moris lor-loron.

Bainhira  Komisaun  rona  sobreviventi  sira,  Iha audiensias  no wokshop  ka fo’o deklarasaun no entrevistas nia laran, Komisaun impresionadu tebes husi buat simples tebes n’ebe sobreviventi sira buka atu hetan. Sira barak duni maka husu ba Komisaun katak sira hakarak hetan responsabilidade ruma husi hahalok a’at nain sira, no asistensia simples deit atu tulun sira no sira nia oan atu partisipa iha moris n’ebe hanesan iha Timor-Leste demokratiku n’ebe foin mak hari. Ba sira barak, partisipasaun ne’e susar tanba sira sei terus husi susar makas tanba violasaun n’ebe ema halo ba sira.

Bainhira Timor-Leste buka daudauk atu hari’i nia a’an hanesan nasaun n’ebe moris iha demokrasia foun nia laran bazeadu ba lei nia supremasia no respeitu ba direitus humanus, iha duni obrigasaun moral klean ida tebes atu lolo liman hodi fo’o tulun ba’a ita nia maun alin no inan feton sira n’ebe sei luta hela atu partisipa iha moris foun ida ne’e. Ita nia nasaun nia valor sei sukat tuir ita nia hahalok kona ba ida ne’e, lao’os deit husi ita nia lei foun no lider sira nia lia fuan.

Nune’e mos, nudar Nasoens Unidas nia membru ida, Timor-Leste komete a’an atu kaer iha leten liu, respeita no halo makas tan direitus humanus no padraun ba’a leis humanitarius. Ida ne’e inklui prinsipiu atu garante solusoens n’ebe apropriadu no reparasaun ba vitimas husi violasoens direitus humaus, nudar fo’o sai ona iha ONU nia Prinsipius no Linhas de Orientasaun, n’ebe koalia kona ba Direitu ba Solusaun no Reparasaun ba Vitimas husi Violasoens ba Direitus Humanus Internaional no Lei Humanitariu.

Kontestu Timor-Leste

Husi ninia investigasaun, Komisaun hetan katak parte hot-hotu husi konflitu ne’e mak responsavel kona ba komete violasoens direitus humanus. Duranti Komisaun nia Audiensia Publika Nasional kona ba Konflitu Politiku Internu, lideres partidus politiku nian ho fuan bo’ot no laran mos fo’o sasin kona ba violensia duranti konflitu armadu internu, hodi simu responsabilidadi instituisional ba krimis balu iha tempu uluk nian no sira dedikasaun atu halo reparasaun ba estragu n’ebe monu ba vitima sira no sira nia familia.* Kompromisu ida ne’e reflete ona iha Timor-Leste nia Konstituisaun n’ebe tau nudar obrigasaun ba estadu atu fo’o “protesaun espesial ba hirak n’ebe hetan difisiensia tan funu, oan kiak sira, no ema dependeti sel-seluk tan”.43 Tuir fali ida ne’e, Timor- Leste nia Estadu iha obrigasaun moral no konstitusional atu garante katak vitimas husi violasoens direitus humanus tempu uluk atu simu medida reparasaun nian.

Maibe, proporsaun  ida n’ebe a’as liu husi responsabilidadi  instituisional nian ba violasoens direitus humanus hatur ba Estadu Indonesio nia kaba’as, forsa okupanti n’ebe ninia ageneti sira maka komete violasoens  graves barak liu. Indonesia iha responsabilidadi moral no legal atu halo reparasaun ba estragu hirak n’ebe mosu tanba ninia politika no estadu nia agentis.

Aprende husi esperiensia reparasaun ba tempu uluk nian husi nasaun sira seluk, luta atu hetan reparasaun husi nasaun invazor ida ne’e buat ida n’ebe ha’an tempu. Oras ne’e daudaun, vitimas barak mak sente katak la-bele hein tan. Timor-Leste tenki hakatak ba’a hodi halo buat ruma. Komunidadi internasional, n’ebe taka tiha matan bainira atrsidadis hirak ne’e mosu, simu mos parte responsabilidadi balu.

12.4 Komisaun Nia Kontribuisaun

Nudar mekanismu justisa tranzisional ida, Komisaun hare liu kona ba esperiensia ho direitus husi vitima n’ebe hetan violasoens direitus humanus tempu uluk nian. Komisaun, bainhira implementa ninia mandatu, tau vitima sira iha los sentru kona ba ninia objetivu ba’a tempu naruk nian husi hari’i fali moris sosial no rekonsiliasaun.

Komisaun rona husi vitimas rihun ba rihun no husu ba sira kona ba oin sa sira nia hanoin atu tulun sira iha transformasaun ida ne’e. Ida ne’e halo tiha iha audiensia nivel nasional, sub distritu no iha suku nia laran no mos halo iha kolokiu hirak n’ebe halo ho sobreviventes husi violasoens direitus humanusnian husi Distritu hot-hotu.

Seksaun espesial iha Komisaun nia orgaun ezekutivu, hari’i atu fo’o apoiu ba vitimas hirak n’ebe partisipa iha Komisaun nia atividadi. Unidadi ida ne’e tulun sira atu implementa programa reparasaun urgente ida hodi tulun vitima n’ebe vulneravel liu husi fo’o aimoruk no buat seluk tan. Programa ida ne’e identifika vitima 712 n’ebe iha nesesidadi urgente tebes no nune’e hetan duni tulun atu hetan asesu ba ajuda, mak hanesan fo’o ba sira ida-idak $200, no iha kazu balu, sira hetan tulun atu partisipa iha kolokiu atu hetan kura no audiensia publika n’ebe Komisaun maka organiza. Komisaun, servisu hamutuk ho ONG sira mos dezenvolve projetu pilotu balu kona ba halao medida koletivu ba reparasaun urgente iha komunidadi hirak n’ebe hetan terus makas tebes.

Iha aspetu hot-hotu husi Komisaun nia servisu, Komisaun buka duni atu hetan efeitu reparativu maibe nesesidadi husi sira n’ebe presiza atu hetan reparasaun nia numeru as liu tiha Komisaun nia kapasidadi tanba tempu n’ebe iha. Vitimas individuais no komunidadi sira dehan momo’os no repete bei-beik ba Komisaun kona ba nesesidadi n’ebe sira iha nafatin ba kura no presiza servisu atu halo reparasaun ba estragu n’ebe sira hetan husi violasoens direitus humanus.

12.5 Rekonsiliasaun

Komisaun fiar katak rekonsiliasaun ba tempu naruk la-bele hetan karik la hari’i lia lo’os, buka justisa, no halo reparasaun ba vitima sira. Reparasaun presiza tebes atu hakbit fali vitima sira nia dignidadi no halo reparasaun n’ebe halo naksobu tiha-ona relasaun uha ita nia sosiedade nia laran. Iha Timor-Leste nia kultura, iha buat ida naran “kasu sala” – prosesu mediasaun tradisional ida n’ebe resolve kona ba se’e maka halo sala ba se’e no konpensasaun seida lo’os mak tenki fo’o ba ema n’ebe hetan hahalok a’at – ida ne’e hatur baze ka fundasaun ba rekonsiliasaun iha komunidadi no atu hari’i dame. Nune’e mos, bainhira rekonhese tiha vitima sira nia terus liu husi reparasaun ne’e sai nudar fatuk inan ida ba rekonsiliasaun n’ebe naruk iha nasaun ida n’ebe liu husi experiensia violensia iha tinan 20 resin nia laran.

12.6 Prinsipiu n’ebe orientasaun nian ba’a programa reparasaun iha Timor-Leste

Prinsipius sira tuir mai ne’e sei asisti atu dezenvolve programa reparasaun ida n’ebe efektivu ba’a vitima sira n’ebe vulneravel liu kona ba violasaoens direitus humanus nian iha Timor-Leste:

Fizibilidadi (Pratikalidadi)

Timor-Leste hanesan nasaun foun ida iha faze inisial dezenvolvimentu nian hasoru difikuldades barak. Atu iha fizibilidade iha kontestu ida ne’e nia laran, programa reparasaun ida ne’e tenki seletivu no hare’e liliu kona ba nesesidades n’ebe urgenti liu kona ba sira n’ebe vulneravel liu no, iha n’ebe bele, fo’o resposta  coletivu n’ebe folin ladun makas no kriativu.

Asesibilidadi

Tenki tau matan didiak atu bele laran metin katak vitima sira n’ebe oras ne’e hetan susar lao’os deit tanba konsekuensia maibe tanba sira nia experiensia no mos tanba nia izolamentu, la hetan informasaun no meius transporte,liliu sira n’ebe hela iha areas rurais.

Hakbit

Programa ida ne’e tuir lo’os tenki hakbit sira ne’eb’e hetan terus tanba violasaun direitus humanus n’ebe grave atu sira bele kontrola rasik sira nia moris no kore a’an husi limitasaun pratika no psikolojiku no vitima nia sentimentu emosional. Bainhira fo’o tulun rehabilitasaun no medidas reparasaun seluk tan diak liu se karik uza dalan hakbesik atu hakbit nian ida n’ebe hare’e liliu ba vitima sira no bazeadu ba’a komunidade.

Géneru

Programa ne’e tenki hanoin kona ba diferensa iha gender tanba konflitu iha Timor- Leste afeta mane no feto oin sel-seluk. Mane no feto sira lao’os liu deit husi experiensia oioin kona ba violasoens direitus humanus nian iha konflitu nia laran, maibe sata dalan oioin atu hakman impaktu kona ba violensia hirak ne’e. Mane barak liu mak sai nudar alvu vitima kona ba detensaun, tortura, oho no lori lakon. Maibe, bainhira feto sira sai vitima kona ba detensaun, tortura no violasaun seluk tan, sira terus makas liu iha violasaun seksual no sei hetan diskriminasaun nafatin hanesan vitimas. Feto sira mos terus bainhira sira nia laen, oan mane, aman, no membrus seluk tan husi sira nia familia hetan violasaun direitus humanus. Sira mak sai nudar responsavel atu tau matan ba sira nia familia, sai responsavel ba hirak n’ebe moras no kanek, no servisu hodi fo’o han sira nia oan no dependentes seluk tan bainhira hirak n’ebe tenki fo’o han familia hirak ne’e mos ema lori ba dadur, lori lakon tiha, oho ka aleija tiha. Sira mos sai vulneravel makas liu tan ba violensia seksual bainhira sira nia “protetor” tradisional familia nian la-iha. Pelu menus 50% husi rekursus programa ida ne’e nian tenki aloka ba’a iha feto benefisiarias sira.

Halo Prioridadi Bazeadu ba Nesesidadi

Programa ne’e tenki hare’e mos ba’a sira n’ebe mak presiza tebes apoiu tanba hetan violasoens iha tempu uluk. Programa reparasaun ida deit la-bele rezolve nesesidadi husi ema hot-hotu n’ebe terus husi konflitu iha Timor-Leste nia laran no mos programa reparasaun ne’e la-iha intensaun atu tama fali iha dezenvolvimentu nasional ba tempu naruk nia fatin, nia rasik nudar objetivu bo’ot ida husi Timor nia estadu rasik.

12.7 Programa reparasaun

Objetivu prinsipal husi eskema reparasaun ida ne’e mak atu asisti vitima sira n’ebe vulneravel  husi violasoens  bo’ot ba direitus  humanus,  tuir kapasidade  kona ba Komiasaun nia mandatu, liu husi halo reparasaun, to’o iha n’ebe bele, estragu n’ebe iha sira nia moris n’ebe mosu husi violensia liu husi servisu sosial no simboliku no medidas koletivas.

Rehabilitasaun

Rehabilitasaun ba vitima sira tenki inklui kuidadus médikus no psiko-sosial. Iha n’ebe maka Governu no sosiedadi sivil fo’o tiha ona tulun ba komunidadi sira, programa ida ne’e tenki suporta vitima sira hetan asesu ba tulun hirak ne’e, fo’o mos apoiu ba ema hirak n’ebe fo’o tulun rekursus balu tan atu nune’e to’o duni ba benefisiariu sira no garante mos kualidadi fo’o tulun n’ebe diak, liu husi monitorizasaun no fo’o sira nia reasaun ba tulun n’ebe fo.

Medidas Koletivas

Programa ne’e mos tenki fo’o laran metin katak rehabilitasaun ne’e halao duni iha kontextu komunidadi nia fatin. Ida ne’e hatete katak medida koletiva ba reparasaun tenki dezenvolve ona atu nune’e garante rehabilitasaun ba vitimas violasaun direitus humanus nian bele halao iha kontextu no hamutuk ho sira nia komunidadi. Kria kanal espesial ida atu nune’e komunidadi  ka grupus vitima sira bele husu tulun kona asistensia hirak hanesan ida ne’e. Medida hirak ne’e tenki determina liu husi konsultasaun ho vitima sira no bele hola forma rekonhesimentu sinboliku, hanesan hatete iha karaik ne’e, no/ka apoiu material ba atividadi ka ba buat hirak n’ebe identifika husi vitima sira hamutuk.

Medida Simboliku

Medidas simbolikus, n’ebe dezenvolve bainhira halo konsultasaun ho vitima sira, bele inklui mos memorializasaun, serimonia komemorasaun nian, ke’e fali mate isin no hakoi fila fali ka halo marka ida no honra ba rate bo’ot hirak n’ebe hakoi ema barak. Medidas simbolikus atu fo’o honra ba vitima husi hahalok a’at tempu uluk, hametin kompromisu sosial atu simu hasoru hahalok a’at hirak ne’e atu nune’e la repete tan, buat sirak ne’e edukativu no promove rekonsiliasaun.

12.8 Objetivus

> Atu identifika vitima violasaun ba direitus humanus n’ebe vulneravel liu n’ebe komete iha tempu periudu Komisaun nia mandatu nia laran no suporta sira nia rehabilitasaun.
> Atu fasilita rehabilitasaun iha komunidadi ka grupus vitimas nian n’ebe afetadu makas liu tanba violasoens direitus humanus nian duranti mandatu nia periudu.
> Atu promove rekonhesimentu  no respeitu ba vitimas violasaun direitus humanus nian no atu preserva memoria hahalok a’at no terus tempu uluk nian, hodi nune’e bele garante katak hahalok a’at hirak ne’e la repete tan.

12.9 Benefisiarius

Tuir Komisaun nia mandatu “vitima ida ne’e katak ema n’ebe, mes-mesak ka nudar parte koletivu ida, n’ebe hetan terus, inklindu ba sira nia isin no kanek mental, terus emosional, lakon ekonomiku ka hasoru irregularidadi n’ebe bo’ot tebes ba sira, (feto ka mane) nia direitus nudar rezultadu husi hahalok ka sala ruma n’ebe Komisaun iha jurisdisaun atu konsidera no inklui relativu sira ka dependentes husi ema sira n’ebe hetan terus individualmente.” [Regulamentu 2001/10, Seksaun 1].

Simu katak prinsipius fizibilidadi nian no prioritizasaun bazeadu ba’a nesesidae, Komisaun rekomenda katak programa ne’e hare liliu kona ba atu benefisia vitima sira n’ebe vulneravel liu iha sira n’ebe mak terus nafatin tanba konsekuensia husi violasaun direitus humanus n’ebe bo’ot tebes nia klaran n’ebe akontese iha priudu konflitu 24 Abril 1974 no 25 Outubru 1999 nia laran, mak hanesan tuir mai ne’e:

> Vitima husi tortura.
> Ema hirak n’ebe hetan inabilidades mental no fiziku.
> Vitima husi violensia seksual.
> Faluk no inan sira n’ebe seidauk kaben.
> Labarik sira n’ebe afetadus tanba konflitu.
> Komunidadi sira n’ebe hetan terus makas tebes no seriu kona ba violasaun direitus humanus, n’ebe konsentrasaun ne’e relativamente makas husi vitima sira n’ebe identifika ona iha leten ne’e.

Komisaun rekomenda katak programa reparasaun ne’e hahu ho lista kona ba vitima sira n’ebe mai iha CAVR, selesiona no priorizadu tuir kriteria n’ebe tau tiha-ona ba’a iha regras reparasaun ne’e nian. Sei loke janela ida ba’a tinan rua nia laran atu bele identifika tan benefisiariu sira n’ebe bele hetan reparasaun, atu komplementa hirak n’ebe Komisaun identifika tiha-ona, sei tenki fo’o, atu nune’e bele laran metin kona ba inklui sira n’ebe vulneravel liu maibe la-aprezenta ba’a CAVR.

Definisaun konaba Benefisiariu:

1. Vitima husi tortura mak sira n’ebe hodi ba dadur, torturadus,  no sei kontinua nafatin terus makas tebes tanba konsekuensia tortura n’ebe sira hetan.
2. Ema hirak n’ebe hetan inabilidades tanba violasaun direitus humanus n’ebe bo’ot, mak sira n’ebe fizikamente ka mentalmente invalidus, ba sira nia isin tomak ka parte balu deit husi isin, tanba konflitu nia konsekuensia. Nudar ezemplumaka vitimas hirak n’ebe terus tanba amputasaun (tesi isin lolon ruma), ema ta’a, lakon parte ruma husi sira nia isin lolon, tiru kanek ho kilat, vitimas hirak n’ebe kilat musan ka estilhasu rohan ruma sei iha sira nia isin lolon, ka sira n’ebe sei iha problema nafatin tan hetan baku makas no tortura hodi nune’e halo sira sai totalmenti ka parsialment invalidus; ka vitma sira n’ebe hetan problema difisiensia mental tanba violasaun tempu uluk.
3. Vitimas husi violensia seksual mak ema feto ka feto klosan hirak n’ebe hetan terus husi hahalok hanesan estragu seksual, sai atan ba seksu, obriga deit atu sira hola mane ka forma violasaun seluk; no labarik mane no mane bo’ot sira n’ebe terus tanba violensia seksual.
4. Faluk no inan sira seidauk kaben mak sira n’ebe sira nia laen ema oho tiha-ona ka lakon tiha-ona no sira n’ebe,tanba buat sirak ne’e, mak sai hanesan ida n’ebe mak tenki buka hahan ba’a sira nia familia. Inklui mos feto sira n’ebe hetan oan husi sai atan ba sexo ka husi violasaun seksual no ikus mai sai nudar inan n’ebe seidauk kaben.
5.

Labarik sira n’ebe hetan terus husi konflitu sei difini hanesan tuir mai ne’e:

> Labarik hirak n’ebe terus husi difisensia tanba hetan violasaun direitus humanus n’ebe bot.
> Labarik sira n’ebe sira nia inan ka aman ema oho ka lori lakon tiha.
> Labarik sira n’ebe moris husi hahalok violenesia seksual ba inan sira n’ebe seidauk kaben.
> Labarik sira n’ebe terus estragu psikolojiku.
> Labarik sira n’ebe bele tama iha programa reparasaun nian karik sira tinan 18 tiha ona ka sei kiik liui tan bainhira 25 Outubru 1999.

12.10 Finansiamentu

Estadu Indonesia tenki simu proporsaun signifikanti ida kona ba folin hirak ne’e. Nudar poder okupanti n’ebe halo violasaun barak liu, Indonesia iha responsabilidadi moral no legal n’ebe bo’ot liu atu halo reparasaun ba estragu n’ebe ninia nia politika ka agentes halo.

Membrus estadu husi komunidadi internasional, no korporasaun fila liman sira n’ebe fo’o apoiu ba okupasaun ilegal iha Timor-Leste no indiretamente husik violasaun hirak ne’e mosu, iha obrigasaun atu fo’o tulun reparasaun ba vitima sira bazeadu ba prinsipiu husi responsabilidadi internasional n’ebe rekonhesidu ona iha lei kostumariu internasional husi hahalok n’ebe hamosu estragu.

Kontribuisaun husi agensia ka ONG Internasional sira mos diak tebes, bazeadu ba prinsipiu justisa sosial.

Timor-Leste iha obrigasaun husi Konstituisaun atu “ garante protesaun espesial ba ema hirak n’ebe sai invalidus tanba funu, sai oan kiak, no ema seluk tan n’ebe sai dependenti tanba sira fo’o sira nia moris tomak hodi luta ba independensia no soberania nasional, no tenki protege ema hotu n’ebe partisipa iha Rezistensia hasoru okupasaun estrangeiru”. [Seksaun 11, RDTL nia Konstituisaun]. Kona ba espiritu rekonsiliasaun nian, Komisaun rekomenda katak esforsu atu hare membru Rezistensia ne’e tenki habelar ba vitima violasaun direitus humanus n’ebe parte hot-hotu komete.

Karik Indonesia la fo’o lalais resposta, Timor-Leste ho komunidadi Internasional halo sira nia kontribuisaiun bainhira halo dau-daun presaun ba Indonesia atu kumpri ninia responsabilidadi. Vitima barak tebes mak labele hein.

Tan ne’e Komisaun rekomenda katak eskema reparasaun ida ne’e, hetan orsamentu konjuntu husi:

> Alokasaun fiksu (ne’ebé hetan garantia husi legislasaun) husi Timor-Leste nia orasamentu nasional.
> Reparasaun n’ebe estadu Indonesia mak halo.
> Reparasaun husi Indonesia nia kompanhia negosiu nian, inkluindu Estadu nia Empreszas, no korporasau internasional no multinasional sirak seluk no negosiu n’ebe buras husi funu no hetan benefisiu husi okupasaun ne’e.
> Reparasaun husi Konselho Seguransa nia Membrus Permanentes – China, Fransa, Rúsia, Inglaterra, Estados Unidos da America.
> Kontribuisaun husi governu sira n’ebe fo’o tulun militar, inkluindu fa’an kilat no fo’o treinu, ba’a Governo Indonesio duranti tempu okupasaun no koperaaun negosiu nian n’ebe hetan benefisiu husi fa’an kilat ba’a Indonesia.

Kontribuisaun husi governu sira, agensias Internasionais, fundasoens no organizasaun sosiedadi sivil seluktan, inkluindu mos orsamentu espesial ba vitimas husi violasoens direitus humanus, hanesan Nasoens Unidas nia Orsamentu ba Vitima husi Tortura.

Komisaun rekomenda katak atu hari’i fundu fiar ida hodi nune’e gere kontribuisaun hirak ne’e no orsamentu ida ne’e hetan auditoria regular.

12.11 Durasaun

Komisaun rekomenda katak programa ida ne’e halao ba tinan 5 nia laran, ho posibilidadi atu hetan estensaun. Iha rekomendasaun katak programa bolsa de estudus ba labarik sira kontinua to’o labarik ida ikus liu n’ebe iha direitu halo ona tinan 18, ne’e  maka, iha tinan 2017.

12.12 Metodus

Tenki dezenvolve metodu atu fo’o tulun programa reparasaun nian maibe tenki iha konsulta mos ho vitima sira no grupu vitima nian no inklui buat sirak tuir mai ne’e:

Apoiu ba inan sira n’ebe seidauk kaben, no bolsa de estudus ba sira nia oan

Programa ida ne’e sei fo’o tulun liu husi bolsa de estudus ba inan sira n’ebe seidauk kaben, inkluindu vitima husi violensia seksual no faluk tanba funu sira nia oan sira n’ebe sei ho idade atu ba’a eskola nian, to’o labarik hirak ne’e halo ona tinan 18. Pakote ida ne’e mak hanesan fo’o tulun osan atu selu eskola no kustu sel-seluk tanno governu nia agensia mak kaeradministrasaun no/ka ONG sira iha nivel distritu. Hein katak fulan ida dala ida inan sira n’ebe seidauk kaben sei ba to’o organizasaun sira n’ebe fo’o tulun atu simu osan hirak ne’e, no nune’e mos iha asesu atu hetan tulun seluk tan, hanesan hetan konselho, hetan apoiu husi grupu n’ebe simu terus hanesan, hetan treinu ba abilidadi iha moris lor-loron nian, no iha asesu ba mikro kréditu atu bele halao atividadi iha moris lor-loron nian. Atividadi ful-fulan ne’e bele sai hanesan atividai sentral hodi nune’e sira bele hetan asesu ba tulun importanti seluk tan, hanesan kuidadu ba saúdi.

Apoiu ba invalidus sira, faluk sira, no sobreviventi husi violensia seksual no tortura

Programa ne’e sei fo’o tulun sosial ba faluk sira, ba sobrevivente husi violensia seksual (n’ebe laiha labarik ho tinan atu ba’a eskola nian), ba invalidus sira, no sobrevivente husi tortura, inkluindu rehabilitasaun, treinu kona ba abilidadi no asesu ba mikro- kréditu atu bele halao atividadi iha moris lor-loron nian. Tulun hirak ne’e governu nia agensia no ONG espesializadu sira no ONG sira n’ebe komunidadi nian mak hala’o.

Apoiu ba komunidadi hirak n’ebe afetadu makas liu

Programa ne’e sei fo’o apoiu ba komunidadi hirak n’ebe hetan terus makas, n’ebe hamutuk halo proposta koletivu ida ba reparasaun. Tau mos iha proposta nia laran esplikasaun kona ba oin sa komunidadi ne’e hetan terus duranti tempu konflitu no, iha termu geral, violensia n’ebe sira hasoru, projetu espesifiku ida atu bele hakma’an estragu n’ebe hetan husi terus, no lista ida kona ba benefisiarius hirak n’ebe sei tama iha atividadi ida ne’e. Agensia governu nian no/ka ONG sira mos bele uza programa ida ne’e hodi halo atividadi mak hanesan halo kolokiu kona ba kura no servisu seluk tan hodi restaura, inkluindu terapia kreativu no aktividades mak hanesan teatru, arte vizual, múzika no reza. Balansu ba generu kona ba benefisiariu sira sai nudar kriteria atu hetan tulun.

Memorializasaun

Programa ne’e sei promove momorializasaun nasional liu husi konsulta ho vitima no mos parseiru seluk taninkluindu governu. Programa memorializasaun ne’e liu husi dalan, maibe lao’os limitadu ba, hahalok a’at n’ebe hetan diskrisaun iha Relatotiu ida ne’e, no inklui serimonias komemorasaun nian, data, monumentus, no inisiativa sira seluk atu fo’o honra no hanoin nafatin vitimas husi violasaun direitus humanus iha nivel komunidadi lokal no nasional. Memorializasaun mos inklui atu dezenvolve material edukasaun nian kona ba Timor-Leste nia luta istoriku hodi nune’e kaer metin direitus humanus, dezenvolve literatura popular, múzika no arte hodi fo’o hanoin, no – hanesan rekomenda ona iha fatin seluk husi Relatoriu ida ne’e – programa edukasaun ida atu promove kultura ida kona ba rezulusaun la-violensia nian kona ba konflitu.

Kompromisu atu la halo tan violensia

Nudar parte ida husi komprimisu nasional atu violensia hirak ne’e la repete tan, programa edukasaun espesial ida atu hakman inpaktu violensia husi tinan 25 nia laran sei halao hamutuk ho governu nia agensia sira n’ebe relevanti no sosiedadi sivil. Rekonhese siklu violensia nian n’ebe sei tama nafatin iha Timor-Leste nia sosiedade, iha servisu fatin no iha ita nia uma, programa reparasaun nasional ne’e tenki dezenvolve kampanha edukasaun, ida atu hasa’e konsensializasaun publika kona ba ligasaun husi abuzu tempu uluknian no komportamentu violentu oras ne’e nian. Programa edukasaun ida ne’e nia objetivu ne’e buka atu fasilita mudansa iha moris lor-loron n’ebe uza violensia nudar meiu atu halo mediasaun ba konflitu, iha nivel hot-hotu moris nian. Atu fo’o honra ba vitima sira husi violensia em masa, ita tenki iha kompromisu klaru ida atu transforma hahalok n’ebe ita simu husi tempu uluk.

12.13 Orgaun n’ebe implementa

Komisaun rekomenda katak orgaun n’ebe implementa ba’a programa reparasaun sei hari’i n’ebe sei funsiona duranti durasaun programa ida ne’e nian. Nia k’nar sei implementa  no kordena Programa  Reparasaun  Nasional  n’ebe servisu hamutuk ho parseiru hot-hotu n’ebe iha relevanti. Hirak ne’e sei inklui tulun husi governu nia agensia sira, hanesan Ministeriu Trabalhu no Reinzersaun, Ministeriu Saúdi, Ministeriu Edukasaun, no ONG hirak n’ebe fo’o tulun no organizasaun n’ebe bazeadu ba igreja n’ebe servisu iha nivel nasional no distrital.

Orgaun implementasaun ne’e sei involve “ema n’ebe iha servisu sosial” ka fasilitador sira iha nivel distritu nian, n’ebe sei simu treinu balu no apoiu transporte. Ema servisu nain hirak ne’e sei ajuda halo ligasaun husi vitima sira ba servisus hirak n’ebe presiza.

Orgaun implementasaun ne’e mos sei dezenvolive no apoia programas inovativu, hamutuk ho ONG sira, atu fo’o asistensia ba vitima sira, grupus vitimas nian, no komunidadi sira, atu hare no rezolve kona ba nesesidades no problemas liu husi tempu n’ebe naruk no n’ebe fo’o hakbit.

Orgaun implementasaun  ne’e mos tenki hari’i kuadru konselhu ida n’ebe inklui reprezentanti vitimas no grupus vitimas nian, no organizasaun sira no mos ema individual n’ebe iha influensia makas iha komunidadi atu protege vitima sira nia direitu, nudar orgaun permanenti konsultativu ida kona ba programa dezenvolvimentu nian no fo’o sai ninia programa hirak ne’e.*