(Díli, 05 Marsu 2026) – Centro Nacional Chega!.I.P organiza Konferénsia Nasional Kona-ba Politika Reparasaun ho tema “Reparasaun Nu’udar Dalan Ba Dignifika Vitima Konflitu Politiku 1974 -1999”, ne’ebé realiza iha Salaun Konferensia Centro Chega!I.P, Antigo Comarca Balide.
Objetivu prinsipal husi konferensia ne’e, atu konsulta ho públiku relasiona ho Esbosu Politika Reparasaun no Esbosu Lei Reparasaun. Halibur opiniaun ka suzestaun no rekomendasaun sira husi partisipante sira hodi hadian esbosu pólitika no esbosu lei reparasaun ne’ebé iha ona. Kontinua hasa’e koñesementu partispante nian kona-ba asuntu reparasaun. Kontinua hala’o advokasia relasiona ho asuntu reparasaun ba vitima.
Objetivu seluk mak, atu responde ba Planu Estratéjiku Centro Chega! 2025 to’o 2030, mak: “Memória istórika prezervadu no asesível, direitus umanus promovidu, no sobrevivente moris ho dignu,”. No responde mos ba ezekusaun Planu Asaun Annuál (PAA) 2026 : “Memória istórika prezerva no promove, entidade públika no sosiedade sensivel ba valór direitus umanus”.
Konferensia ne’e halo bazeia ba mandatu Centro Chega!I.P nian mak promove solidariedade ho individu no grupu sobreviventes vulneravel liu ne’ebe sai vitima ba violasaun diretus umanus periodu 1974 – 999, ne’ebé hatur iha pontu 6, sai nu’udar baze ba implementasaun rekomendasaun Chega! iha area reparasaun nian.
Nune’e, hatan mos ba rekomendasaun sira husi relatóriu Chega! ne’ebé hateten: ‘Vítima sira ne’ebé vulneravel liu kona-ba hahalok aat sira liu tiha-ona, sei hetan rekoñesimentu no mós dalan ida ne’ebé halo sira iha fila-fali sira nia direitu fundamental no hetan fila-fali sira nia kbiit atu moris hanesan sidadaun Timor-Leste sira seluk.
Durante ezistensia tinan ualu nia laran, Centro Chega!l.P introdus no materializa ona programa reparasaun ba vítima vulneravel liu, liu husi implementasaun atividade sira hanesan: Hari Uma Memória ba Esperansa ba vítima hamutuk 26, introdus progama hakbit ekonomia liu husi fundus ki’ik ba grupu vitima 15, oferese ona bolsa estudu ba vítima nia oan hamutuk ema nain 36, servisu hamutuk ho Ministeriu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) oferese pagamentu pontual ba vitima 443, liu husi koperasaun ho APPSTL fo ona tratamentu saude mental ba vítima ne’ebé hetan moras mental husi konflitu pasadu hamutuk ema nian 36 no hari monumentu sira nu’udar reparasaun simboliku inklui organiza ona komemorsaun ho vitima sira hamutuk dala 67.
Atividade hirak ne’e halo nu’udar medida reparativu atu asegura sustentabilidade implementasaun programa no atividade sira ne’ebé integradu inklui responde ba Mandatu Konstitusional ne’ebé defini ona iha artigu 1 pontu no 3, Estadu Timor-Leste katak presiza estabelese pólitika nasionál no lei reparasaun, ne’ebé bele fo liu legalidade no lejitimidade ba implementasaun inklui hatur asuntu reparasaun sai duni responsabilidade estadu nian.
Bele download dokumentus iha ne’e:PDF KomImprensa KonfNas. Reparasaun.

